Esimeste jõulude jõhkrus (nagu Piibel ütleb)

Pühad

Lori Colbole meeldib kirjutada oma kristlikust usust ja Piiblist, et teisi julgustada ja inspireerida.

Esimeste jõulude tõestisündinud lugu on palju vähem idülliline, kui tänapäevased pidustused viitavad.

Congerdesign l Pixabay

Mida ütleb Piibel esimeste jõulude kohta?

Pikka aega on jõulud tähistanud ilutsemist, ilusaid tulesid, kirkaid kaunistusi, romantilisi lõkkeõhtuid, saanikellasid ja lund. Tänapäevased jõulufilmid räägivad harva esimeste jõulude tegelikkusest. Isegi need, kes peavad jõule Kristuse sünni tähistamiseks, kipuvad ikka veel neid esimesi jõule kaunistama.

Kaunis hümn 'Vaikne öö' romantiseerib Jeesuse sündi, väites, et 'Kõik on rahulik, kõik on helge.' See ei olnud rahulik ja helge ega ka sanitaarne. Maarjal ja Jeesusel ei olnud hõõguvaid halosid ja loomad ei vaadanud imestunult pealt. Sellest hoolimata jäävad esimesed jõulud pühaks sündmuseks. Selle artikli eesmärk on eemaldada loo tänapäevased kaunistused ja tuua esile selle jäme ja alandlik reaalsus, nagu Piiblis üksikasjalikult kirjeldatud.

Tavaline Maarja erakordne külaline

Mary oli noor teismeline tüdruk vaesest perest. Nad elasid Naatsaretis, hämaras väikeses külas, mis oli kõlvatud teedest eemal. Mary mõtiskles alati uudishimulikult oma südames asjade üle ja püüdis asjadest aru saada. Tema süda oli aardekirst, kuhu ta hoidis kõik need mõtisklused ja vastused, kui need tulid. Piiblist selgub, et ta oli pühendunud Jumala kummardaja. Ta oli kihlatud Joosepiga, kes oli ametilt puusepp ning hea ja auväärne mees. Tõenäoliselt oli see kokkulepitud abielu nagu tol ajal kombeks.

Ühel päeval oli Mary oma päeva veetmas. Võib-olla tegi ta majapidamistöid, lüpsis lehma, sõtkus tainast, söötis kanu või tõi vett. See oli lihtsalt järjekordne päev. Kuid eikusagilt ilmus talle ingel Gabriel. Ja kas teate, mida ta ütles sellele tagasihoidlikule noorele tüdrukule, kes elas väikeses külas keskmist elu? Ta ütles: 'Rõõmustage, kõrge soositu, Issand on teiega! õnnistatud oled sa naiste seas! (Luuka 1:28).

Ta oli kahtlemata jahmunud, kuid samas ka väga mures, nii et ta mõtles, milline on see tervitusviis. Gabriel teadis tema ärevust ja ütles, et ta ei karda, sest Jumala soosing oli tema jaoks. Siis rääkis ta naisele lähenevast hoomamatust reaalsusest: 'Vaata, sa jääd lapseootele oma ihus ja tood ilmale Poja ja paned talle nimeks Jeesus. Temast saab suur ja teda kutsutakse Kõigekõrgema Pojaks; ja Issand Jumal annab talle oma isa Taaveti trooni. Ja Ta valitseb Jaakobi soo üle igavesti ja Tema kuningriigil ei ole lõppu. (Luuka 1:31–33).

Mida? Sellel polnud mõtet. Maarja küsis temalt: 'Kuidas see saab olla, kuna ma ei tunne meest?'

Gabriel vastas: 'Püha Vaim tuleb teie peale ja Kõigekõrgema vägi varjutab teid; seepärast kutsutakse ka seda Püha, kes sündima peab, Jumala Pojaks. (Luuka 1:35)

Tähelepanuväärselt ütles armas noor mõtisklev Mary , 'Ma olen Issanda sulane. Saagu kõik, mida sa minu kohta ütlesid, tõeks. Ta võttis sõnumi omaks hoolimata tõsiasjast, et noore neitsi neiu enne abiellumist rasedaks jäämine tekitaks paraja skandaali. See teeks Joosepile ja tema perele häbi ning murraks nende südamed. Aga siis jälle rääkis ta suure ingliga. Võib-olla ta ei mõelnud selle tagajärgedele. Noor Maarja oli Issanda usaldav ja alandlik teenija. Ta uskus.

Joosepi dilemma

Kujutage ette, kuidas Joosepi ja Maarja perekonnad võisid tunda, et Maarja oli rase. Tema lugu oli ennekuulmatult mõeldamatu. Joosep ei kavatsenud abielu läbi elama, kuid olles auväärt mees, ei tahtnud ta Maarjat lahutades avalikult häbi teha, mistõttu kavatses ta kihluse salaja katkestada.

Jumal rääkis temaga unenäos ja ütles talle, et kõik, mida Maarja ütles, oli tõsi ja et ta peab temaga abielluma ja kutsuma Jeesuslapse. Nii et hoolimata rasketest asjadest, millega nad silmitsi seisid, kuuletus ja abiellus Maryga. Ta oli pühendunud abikaasa ja isa.

Jeesuse ebasanitaarne sünd

Nende esimeste jõulude ajal oli tõesti sagimist. Caesar Augustus oli nõudnud ülemaailmset loendust. Inimesed pidid minema oma esivanemate päritolu paikadesse. Nii Maarja kui ka Joosep olid Taaveti järeltulijad, mistõttu nad suundusid Petlemma poole, reisides koos paljude teiste palveränduritega. See oli nelja- kuni seitsmepäevane teekond Naatsaretist Petlemma. Mary oli üheksandat kuud rase, nii et võib-olla võttis see lisaaega. Nad kõndisid. Maarja võis eesli seljas ratsutada, kuid Piibel ei täpsusta. See oli vaevaline teekond. Nad magasid tähtede all või mingites varjupaikades. Nende jalad olid väsinud ja määrdunud. Kuna Maarja rasedus oli nii kaugel, pidi Mary olema õnnetu.

Maarja oli selleks ajaks sünnitusel, kui nad Petlemma jõudsid. Linn oli paisunud ja peaaegu täis inimlikkust ning polnud kusagil peatuda, et Mary saaks sünnitada. Joseph otsis meeletult neile kohta. Kõrts oli täis, aga neile pakuti talli. Mõelge kõigile linna täitvatele inimestele. Tall oli ilmselt täis ja räpane. Koristamiseks polnud palju aega. Jeesus sündis sõnnikulõhna ja loomade röökimise häälte peale porisel põrandal ja mitte nii värskel heinal. Tema võrevoodi oli söödaküna. Kahtlen, et nad seda valgendiga nühkisid. Külm oli. See haises. See oli lärmakas, kuna kõik palverändurid õues olid, ja loomad olid vaid jalge kaugusel mugimas, röökimas ja nurisemas.

Joosep pidi ämmaemandat mängima. Kui masendav see tema jaoks oli. Kui ta vaid oleks leidnud naisele puhta toa, kus keegi teda hooldaks. Vaene Mary oli ilmselt hirmul ja tahtis oma ema. Maarja läbis sünnituse nagu kõik naised. Ta nuttis ja nurises kontraktsioonide saatel. Koristamiseks oli tavaline sünnitusjärgne segadus. Seda polnud Maarja ja Joosep plaaninud.

Emana tean seda maagilist hetke, kui teie laps saabub. Kogu valu on unustatud ja sa oled imestunud. Jeesuse sünd oli Tema emale ja maisele isale keskkonnast hoolimata imeline – kahekordselt seetõttu, et neile oli öeldud, et Ta on maailma Päästja.

Räpaste karjaste avastus

Tol ööl Petlemma kohal põldudel valvasid karjased oma karja. Paljude ajaloolaste arvates olid karjased põlatud. Nad olid vaesed, räpased, räpased, haisvad, harimata heidikud, kellel puudus sotsiaalne armu. Aga ma lasen Luke'il selle loo rääkida:

„Nüüd elasid samal maal väljas põldudel karjased, kes valvasid öösel oma karja. Ja vaata, Issanda ingel seisis nende ees ja Issanda auhiilgus säras nende ümber ja nad kartsid väga. Siis ütles ingel neile: 'Ärge kartke, sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis on osaks kõigile inimestele. Sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Päästja, kes on Issand Kristus. Ja see on teile märgiks: te leiate mähkmetesse mähitud Beebi sõimes lebamas. Ja järsku oli koos ingliga suur hulk taevast vägesid, kes kiitsid Jumalat ja ütlesid: 'Au olgu Jumalale kõrgustes ja maa peal rahu, inimeste vastu hea tahe!' (Luuka 2:15–19).

Taevas Petlemma põldude kohal elas ilutsemisest. Jumal valis need kuulsusrikkad olendid, et kuulutada vastsündinud Kuninga hiilgust kambale kõledatele karjastele. Ma armastan seda. Jumalal oli karjaste vastu kiindumus, sest me kuuleme neist kõigist Piiblis. Aadama ja Eeva poeg Aabel oli karjane, nagu ka Mooses, Taavet, Aabraham, Iisak ja Jaakob. Need karjaseajad valmistasid neid ette suuremateks asjadeks tulevikus. Jeesus nimetas end heaks karjaseks ja nimetas oma järgijaid oma lammasteks.

Nähtust jahmunud karjased jätsid oma karjad maha ja läksid linna ning leidsid Jeesuse just nii, nagu ingel oli neile öelnud. Neid ei tõrjunud see, et Jeesus oli laudas loomaküna sees. See oli nende jaoks normaalne. Kuid nad tundsid aukartust selle väikese beebi ees, sest Ta oli kõigi inimeste Päästja. 'Kõik inimesed' hõlmasid neid. Milline lootus ja imestus neil oli. Nad olid nii elevil, et jooksid mööda Petlemma ja rääkisid kõigile Issanda Kristuse sündimisest.

Veri Petlemma tänavatel

Piibel ei anna täpset ajakava, millal ida targad tulid, kuid tallis see polnud. Teadlased ütlevad, et Jeesuse sünnist oli möödunud päevi, kuid või isegi aasta või kaks. Piibel ei täpsusta ka seda, et tarka oli kolm. Seal on kirjas 'mõned' targad mehed. Me arvame sageli, et need idapoolsed tarkad mehed kannavad kuninglikku riietust. Tõenäolisemalt olid nad reisiriietes. Nad sõitsid Jeesuse leidmiseks sadu miile.

Targad teadsid millegipärast ennustustest Messia sünni kohta. Teadlased väidavad, et nad võisid Taanieli ettekuulutustega tuttavad olla, kuna Taaniel oli Pärsias. Sõltumata sellest, kuidas nad teadsid, järgisid nad tähte, mis viis nad kuningate Kuninga juurde. Nad peatusid Jeruusalemmas, et küsida, kus on vastsündinud kuningas, sest nad tahtsid Teda kummardada. See raputas kuningas Heroodese ja kogu Jeruusalemma linna. Heroodes tundis end uue kuninga teate peale ohustatuna. Ta küsis usujuhtidelt, kus Messias pidi sündima, ja nad ütlesid talle Petlemma. Seejärel rääkis ta tarkadega ja käskis neil Jeesuse leidmisest teada anda, et ka tema saaks Teda kummardada. Kuid tema plaanid olid Teda mõrvata.

Väsinud, kuid elevil targad mehed leidsid, kus laps oli, ja kinkisid talle kulda, viirukit ja mürri. Need olid kingitused, mida võis kuningale pakkuda. Nad olid üliõnnelikud. Issand hoiatas neid unenäos, et nad ei läheks tagasi Heroodese juurde ja läheksid hoopis teist teed. Heroodes oli vihane. Ta kutsus üles mõrvama kõik kaheaastased ja nooremad poisid selles piirkonnas. Valati palju verd ja oli hädaldamist, leina ja kurbust.

Joosepit hoiatati unes, et ta lahkuks ja viiks oma pere Egiptusesse, et Jeesus säästaks. Nad põgenesid keset ööd.

Jõulude jõhkrus

Jõulud olid julmad. See hõlmas tavalisi inimesi, vaesust, skandaale, jalgsi reisimist, eluasemepuudust, Messia sündi laudas, räpaseid karjaseid, reetmist, laste massimõrvu ja salajast põgenemist, et päästa Messia-laps Heroodese mõõga eest.

Jõululugu on hiilgav, sest kogu selles tooruses tuli Issand Kristus maailma Jumala erakordsete teede kaudu. Maarja ja Joosep viisid Jeesuse koju Naatsaretisse, et elada tavalist elu. Nad said rohkem lapsi. 12-aastaselt hakkasid Maarja ja Joosep nägema märke oma poja jumalikust tarkusest ja teadmistest. Ometi töötas ta kuni kolmekümneaastaseks saamiseni alandliku puusepana tavalises linnas, kus oli tavaline perekond.

Kui Jeesus oma teenistust alustas, ei olnud kõik lilled ja ükssarved. Pärast ristimist viis Püha Vaim ta kõrbe, et saada kuradi kiusatus. Nelikümmend päeva ja ööd ei söönud ega joonud Ta. Ta veetis selle aja palves. Saatan ilmus ja püüdis teda ahvatleda. Jeesus oli loomulikult võitja, sest Ta on Jumal.

Ta koges väsimust ja nälga, rahvahulgad järgnesid Talle nagu paparatsod ja tema jüngritel võis olla raske. Teda jälitasid usujuhid, kes Teda alati süüdistasid või proovile panid, et nad saaksid Ta komistada ja tappa. Lõpuks õnnestus neil. Kristus suri ristil ja see oli pikk, piinav ja alandav surm. Kuid Ta läks selle juurde vabatahtlikult, sest Ta mõtles sinule ja minule.

Me ei saa teenida teed igavesse ellu koos Jumalaga. Ainult taeva täiuslik Lamb suutis seda teha. Kuid Ta ei jäänud surnud Päästjaks. Ta tõusis ja valmistab nüüd koha neile, kes otsustavad oma patte kahetseda ja anda oma elu Talle.

Mõelge sellele – Jeesus oli Jumal, kes istus Isa paremal käel hiilgavas taevas ja tuli maa peale inimlapsena. Ta oli täielikult Jumal ja täielikult inimene. Ta läks troonilt sõnnikut täis lauta ja patuhaigesse maailma, sest Ta armastab meid.

Mulle meeldib see lõik Heebrealastele 12. peatükist. Eelmine peatükk, mille nimeks on hellitavalt 'Usu saal', räägib kõigi Vana Testamendi suurte Jumala meeste ja naiste usust – suurest tunnistajate pilvest. Ja 12. peatükk algab sellega:

'Seega, kuna meid ümbritseb nii suur hulk usuelu tunnistajaid, eemaldagem kõik meid aeglustavad raskused, eriti patt, mis meid nii kergesti komistab. Ja jookskem vastupidavalt võidujooksul, mille Jumal meile ette on seadnud. Teeme seda nii, et hoiame oma silmad Jeesusel, meie usu algatajal ja täiustajal. Teda ootava rõõmu tõttu talus ta risti, arvestamata selle häbi. Nüüd istub ta aukohal Jumala trooni kõrval. Mõelge kogu vaenulikkusele, mida ta patuste inimeste poolt talus; siis sa ei väsi ega anna alla.'

Aitäh, Jeesus, kõige eest, mida oled meie heaks teinud.