Kas on hea või halb lastele öelda, et jõuluvana on müüt?

Pühad

Chuck naudib pühade tähistamist perega. See on tekitanud huvi pühade ja nende traditsioonide uurimise ja kirjutamise vastu.

Ärge rikkuge lapsepõlve rõõmu

Mida saab sellest, kui räägite lapsele, et jõuluvana on müüt?

Lapsepõlv on ju lastele avastamise ja õppimise aeg ning elu salapärale ja imelisusele lisab vürtsi nähtamatu ja seletamatu olemasolu. Mida selle ära rikkudes võita?

Nagu kirjanik Frank Church kirjutas lehtedel New Yorgi päike oma klassikalises 1897. aasta vastuses kaheksa-aastase Virginia O'Hanloni küsimusele, kas jõuluvana oli tõeline:

Jah, Virginia, seal on jõuluvana.

Ta eksisteerib sama kindlalt kui armastus, suuremeelsus ja pühendumus, ja sa tead, et need on külluses ja annavad sinu elule ülima ilu ja rõõmu.

Paraku! kui õudne oleks maailm, kui poleks jõuluvana! See oleks nii sünge, nagu poleks Virginiasid. Poleks siis lapselikku usku, ei luulet ega romantikat, mis seda eksistentsi talutavaks muuta. Meil ei tohiks olla naudingut, välja arvatud mõttes ja nägemises. Igavene valgus, millega lapsepõlv maailma täidab, kustuks.

Valgesse riietatud jõuluvana

Foto autoriõigus 2004, Chuck Nugent

Müüdid ja lood on olnud osa inimkogemusest aegade algusest peale ning on sageli olnud lastele väärtuste ja kultuuri edasikandmise vahendiks.

Mis oleks parem viis suuremeelsuse ja ennastsalgava kinkimise ideed sisendamiseks kui näide kaugest Põhjast tulnud võõrast öösel ja jättes kingitusi lastele, kes on olnud head, küsides vastutasuks midagi materiaalset väärtust?

See pole mitte ainult suurepärane näide jagamisest ja suuremeelsusest, vaid ka võimalus lastele oma käitumise üle mõtiskleda ja stiimul tegutseda aktiivselt hea käitumise nimel vähemalt paar päeva või nädalat enne jõule.

Jõuluvana Jack-in-the-Box

Foto 2006 Chuck Nugent

Püha Nikolai oli tõeline inimene

Tehniliselt ei ole jõuluvana täielikult müüt, kuna ta on tegeliku elu neljanda sajandi piiskopi Nikolai Myra (asub tänapäeva Türgis) kaasaegne Ameerika kehastus, keda on juba pikka aega pühakuks tunnistatud roomakatoliku, õigeusu ja mõne muu hulgas. Kirikud ja mille pidupäeva tähistatakse 6. detsembril.

Piiskopina oli Nicholas tuntud oma lahkuse ja suuremeelsuse poolest ning pärast tema surma kerkis esile arvukalt lugusid tema taasilmumisest ja abivajajate abistamisest.

Niguliste päev on sajandeid olnud püha suures osas Euroopast ja mujal maailmas. See on olnud ka päev, mil Püha Nikolaus ilmub, mõnikord täiskasvanuna, kes riietub neljanda sajandi piiskopiks ja jagab lastele väikeseid kingitusi ning mõnikord salaja öösel, jättes kingitusi lastele.

Jõulumuru kaunistus jõuluvana, tema põhjapõder Rudolfi ja päkapikuga

Foto autoriõigus 2006, Chuck Nugent – ​​kõik õigused kaitstud

Lapsena ei uskunud ma mitte ainult jõuluvana, vaid ka lihavõttejänku ja hambahaldjasse

Jõuluvana usus üles kasvanud ja oma lastega traditsiooni jätkanud inimesena ei näe ma selles mingit kahju.

Mina ja mu vennad ja õed olime väga väikeste lastena tugevalt uskunud nii jõuluvana kui ka lihavõttejänku ja hambahaldja olemasolusse.

Vanemaks saades hakkasin nende tegelaste lugudes nägema mõningaid loogilisi vastuolusid.

Küsisin oma mõtetes, miks kulus mu vanaemal tunde New Yorgist Floridasse lendamiseks (ja see oli enne, kui lennufirmad kasutasid reaktiivlennukeid), samal ajal kui jõuluvana suutis põhjapõtrade jõul ühe õhtuga kogu maailmas ringi sõita ja lihavõttejänes oli suudab hüppamisega ise reisi teha?

Veelgi enam, kuidas saaks jõuluvana ühte kelku mahutada piisavalt mänguasju igale lapsele maailmas?

Samuti, kui jõuluvana ja ta päkapikud tegid tema põhjapooluse töökojas ise mänguasju, siis miks pidas ta vajalikuks panna need samadesse pakenditesse, kus kauplustes leiduvad sarnased mänguasjad?

Mõnda aega, kuna mõistus ja loogika panid mind kahtlema jõuluvana jt olemasolus, jätkasin uskumist ainult usu põhjal.

Jõuluvana lumekingadel

Foto 2006 Chuck Nugent

Jõuluvana jäi meie jõulupidustuste osaliseks ka pärast seda, kui sain temast tõe teada

Siiski saabus hetk, mil oli selge, et kui väga ma ka ei tahtnud uskuda, pean leppima tõsiasjaga, et jõuluvana, lihavõttejänku ja hambahaldjat pole olemas.

Mu ema kinnitas mu avastust, kuid julgustas mind jätkama oma nooremate õdede-vendade hüvanguks kaasa mängimist (ma olin vanim), mida ma ka tegin.

Jõuluvana ja teiste kohta tõde teada saades ei olnud ma rusutud ega tundnud, et vanemad olid mind petnud sellega, mida ma nüüd teadsin, et see on müüt.

Vastupidi. Sain aru, et minu jõulud ja lihavõtted olid tänu jõuluvanale ja lihavõttejänkule olnud rikkalikumad ja mõnusamad. Lisaks mõistsin, et kui kasutasin oma intellekti selle müüdi taga oleva tõe nägemiseks, sain ma küpsemaks.

Kui ema nägi, et olin selle välja mõelnud ja kutsus mind enda ja isaga oma nooremate õdede-vendade huvides müsteeriumi põlistama, ei tundnud ma, et mind oleks petetud, pigem tundsin, et olen jõudnud verstapostiks minu teel täiskasvanuks saamise poole ja alustasin pikka küpsemisprotsessi ja täiskasvanuks saamist.

Isegi pärast seda, kui mu noorim õde sai jõuluvanast tõe teada, jätkasime kõik jõululaupäeval sukkade riputamist ning saime mitte ainult apelsini ja kommi suka sisse, vaid ka eakohase kingituse jõuluvanalt kuuse alla. hommikul. See jätkus minu vanematekodus, kuni igaüks meist kolledži lõpetas ja kodust lahkus.

Jätkasin traditsiooni omaenda lastega

Jätkasin traditsiooni, kui mu lapsed kaasa tulid, isegi nii kaugele, et viskasin sisse Niguliste päev samuti.

Nagu minagi, sai mu vanim poeg lõpuks aru, et jõuluvana ja teised polnud päris, kuid nautisid jätkuvalt kommi ja kingitusi ning aitasid oma noorema venna jaoks müüti elus hoida. Kui mu noorim sai aru, mis toimub, muutus ta lihtsalt üllatunud poisist minu abiliseks meie kodus tavade elushoidmisel ja jättis jõuluvanale taldriku jõuluküpsiste ja klaasi piimaga, kes jätkas. tarbida igal aastal pärast sukkade täitmist jõululaupäeval.

Kui ma neli aastat tagasi uuesti abiellusin ja oma uue venelannast naise ja tema kaks last meile koju tõin, tutvustasime neile oma nigulapäeva, jõulu- ja lihavõttekombeid, mille hulka kuulusid Niguliste, Jõuluvana ja Lihavõttejänku.

Minu kahele uuele lapsele ja naisele meeldis Niguliste hommikul oma kingadest kommi leida, jõuluhommikul sukkadest kommi ja apelsini ning ülestõusmispühade hommikul mõlemale peidetud kommikorvi.

Kui mu kaks uut last teadsid, et jõuluvana ja teised pole päris, siis nad eksisid, eeldades, et mina olin see, kes nende kingadesse ja sukkadesse kommid jättis ja lihavõttekorvid ära peitis.

Kuna magamistoas ootas mind uus naine, ei kavatsenud ma hiljaks jääda, et sukki täita ja jõuluküpsiseid ja piima nautida.

Selle asemel otsustan oma tavapärasel ajal pensionile jääda ja jätsin sukkade täitmise ning küpsiste ja piima tarbimise, mille ta oli varem välja jätnud, oma tollal 17-aastasele noorimale pojale, kes paar aastat tagasi oli teinud sujuva ülemineku usklikust. jõuluvanas, et olla kaasosaline traditsiooni ja müütide elushoidmisel.

Jõuluvana istub kamina ääres ja ootab, et lapsed tuleksid.

Foto autoriõigus 2016, Chuck Nugent, kõik õigused kaitstud

See sisu on autori parimate teadmiste kohaselt täpne ja tõene ega ole mõeldud asendama kvalifitseeritud spetsialisti ametlikke ja individuaalseid nõuandeid.