NATO välisminister peab 4. märtsil Brüsselis erakorralise kohtumise

Nädalast väljas

NATO välisministrid koguneb Brüsselisse erakorralisele koosolekule vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse. Alates sellest, kui Venemaa asus nädalaid enne sissetungi Ukraina lähedale sõdureid paigutama, on liitlased tugevdanud oma idatiiva.

NATO käivitas esimest korda kiirreageerimisjõud, lisades sadadele liitlaste poolt varem oma idapoolsetele liikmesriikidele kaasatud sõduritele.

Vaatamata sellele, et NATO on varustanud Ukrainat relvastusega, saadetakse Venemaa ja Valgevenega piirnevatesse liikmesriikidesse kuni 22 000 lisaväelast.

Liitlased seevastu on kindlad, et nad ei sekkuks sõjaliselt Ukraina konflikti.

Saksamaa laiendab oma relvasaadetisi Ukrainasse. Allikate sõnul on Berliin lubanud Ukrainale lisaabi ja toimetab lahingutsooni 2700 õhutõrjeraketti.

Vahepeal kasutavad hollandlased õhutõrjeks raketiheitjaid. Eestlased ja lätlased on panustanud rakette, Tšehhi on saatnud kuulipildujaid, snaipereid ja muid relvi.

Isegi varem neutraalsed riigid, nagu Rootsi ja Soome, pakuvad relvi. Kokku on umbes 20 riiki. Praegu tarnivad Ukrainale relvastust enamik NATO ja ELi riike.

Lääne relvastust on viimastel päevadel veetud Ukrainasse üsna märkimisväärses, kuid teadmata mahus. Sellel võib olla mõju, kui seda saab kiiresti kasutusele võtta.

Brüsseli plaan pakkuda täiendavat laskemoona ja vägesid võib õhutada Venemaa reaktsiooni. Ukraina toetamise kaudu näeb Vladimir Putin NATO-t kui Venemaad ähvardavat, kui mitte hävitavat.

Putin aktiveeris isegi oma tuumavõimsused, et hoiatada Euroopat ja USA-d võimaliku seotuse eest.